-
1 уважение
115 С с. неод. (бeз мн. ч.)1. к кому-чему austus, lugupidamine, respekt; взаимное \уважениее vastastikune austus v lugupidamine, respekt; взаимное \уважениее vastastikune austus v lugupidamine, глубокое \уважениее sügav austus, из \уважениея к кому austusest v lugupidamisest kelle vastu, в знак \уважениея austuse v lugupidamise märgiks, при всём моём \уважениеи к нему sellest hoolimata v sellele vaatamata, et ma temast lugu pean v teda austan, hoolimata minu lugupidamisest v austusest tema vastu, завоевать \уважениее lugupidamist võitma, снискать \уважениее lugupidamist v austust leidma v pälvima v ära teenima, быть достойным \уважениея austust väärima, внушать \уважениее aukartust äratama, питать \уважениее к кому kellest lugu pidama, kellesse lugupidavalt suhtuma, относиться с \уважениеем к кому kellesse austusega v lugupidamisega suhtuma, проникнуться \уважениеем к кому kellest väga lugu pidama, kelle vastu suurt aukartust v austust v lugupidamist tundma, он пользуется \уважениеем temast peetakse lugu;2. madalk. hinnaalandus, järeleandmine -
2 питать
165a Г несов.1. кого-что, чем toitma (ka ülek.);2. что, чем varustama; \питать город электроэнергией linnale elektrit andma;3. что к кому ülek. tundma; \питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, \питать отвращение к кому vastikust tundma, \питать надежду lootust hellitama, \питать ненависть к кому keda vihkama, \питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, \питать уважение к кому kellest lugu pidama, \питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses v hinges kandma -
3 рука
78 С ж. неод.1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;золотые руки kuldsed käed;руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;средней \рукаи kõnek. keskpärane;не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;из первых рук kelle enda käest, algallikast;на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;тяжёл vтяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;\рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;сидеть сложа руки käed rüpes istuma;сон в руку unenägu läks v on läinud täide;чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;бить vударять vударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;брать vвзять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;брать vвзять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;брать vвзять себя в руки end kätte v kokku võtma;греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;давать vдать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;давать vдать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;давать vдать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;давать vдать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;держать себя в \рукаах end vaos hoidma;играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;иметь руку seljatagust omama;ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;марать vзамарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;набивать vналожить руку на что millele käppa peale panema;наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;носить на \рукаах кого keda kätel kandma;отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;плыть в руки кому kellele sülle langema;подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma;попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama;развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;связать руки кому keda käsist siduma;связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;смотреть vрук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;сходить vсойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;\рукаа не дрогнет vне дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;\рукаа не поднимается vне поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;сбывать vсбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;\рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;мастер на все руки meister v mees iga asja peale;из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умеретьна чьих\рукаах kelle käte vahel surema;из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;\рукаи kelle kätt paluma;предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma -
4 вести
367 Г несов.1. кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima ( ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница \вестидёт на чердак trepp viib v läheb pööningule, куда \вестидёт эта дорога? kuhu see tee viib v läheb? \вестисти ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, \вестисти больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima v saatma v talutama, \вестисти слепого через улицу pimedat üle tänava talutama v juhtima, \вестисти осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima v toimetama, \вестисти солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, \вестисти за собой массы masse endaga kaasa viima v tõmbama, партия \вестидёт народ к победе partei viib v juhib rahvast võidule, борьба \вестидёт к победе võitlus viib võidule, \вестисти к цели eesmärgile viima, \вестисти к возникновению чего mille tekkeni v tekkimiseni viima, шалости к добру не \вестидут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы \вестидёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, \вестисти машину autot juhtima, капитан Сергеев \вестидёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, \вестисти машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, \вестиди его сюда too ta siia;2. что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; \вестисти уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, \вестисти научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, \вестисти общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, \вестисти подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, \вестисти практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi v praktilisi töid juhatama v juhendama, \вестисти собрание koosolekut juhatama, \вестисти кружок политпросвещения на заводе tehase(s) poliitharidusringi juhatama;3. что juhtima; \вестисти хозяйство majapidamist juhtima, \вестисти концерт kontserti juhtima, \вестисти дела asju ajama;4. чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно \вестисти смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli v üle keelte tõmbama, \вестисти указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, \вестисти железную дорогу raudteed rajama, \вестисти телефонные провода telefoniliini vedama;5. что pidama; \вестисти счёт чему arvet pidama mille üle; \вестисти переписку kirjavahetust pidama, \вестисти войну sõda pidama, sõdima, \вестисти весёлую жизнь lõbusat elu elama, \вестисти мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, \вестисти перестрелку tulevahetust pidama, \вестисти спор vaidlema, \вестисти разговор jutlema, keskust(e)lema, \вестисти дискуссию diskuteerima, \вестисти торговлю kauplema, \вестисти протокол protokollima, \вестисти огонь tulistama, \вестисти сев зерновых teravilja külvama; ‚\вестисти свой род от кого kellest põlvnema;\вестисти начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama;\вестисти себя как kuidas, millisel moel käituma;\вестисти речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema v rääkima;и ухом не \вестидёт kõnek. ei tee kuulmagi v väljagi; vrd. -
5 ум
2 С м.1. неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий \ум hiilgav mõistus, здравый \ум terve v kaine mõistus, природный \ум kaasasündinud mõistus, loodusest antud arukus, пытливый \ум juurdlev mõistus, проницательный \ум terav mõistus v taip, светлый v ясный \ум helge v hele v selge pea v mõistus, ограниченный \ум piiratud mõistus, человек с \умом arukas v nupukas v nutikas v oiukas v peaga inimene, склад \ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в \уме peast arvutama, взвешивать в \уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в \уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelda, делать что с \умом mida mõistusega v arukalt v peaga tegema, у него другое не \уме tal mõlgub meeles v mõttes midagi muud, на это у него не хватит \ума selleks on tal mõistust v oidu vähe, в \уме ли ты kõnek. on sul aru peas, kas su mõistus on ikka korras, kas sa oled peast põrunud;2. \умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие \умы человечества inimkonna parimad v helgeimad pead, великие \умы suurvaimud, волновать \умы meeli erutama v köitma; ‚держать в \уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, kellel meeles seisma, (2) что millest aimu olema, mida nõuks v pähe võtma;выжить vвыживать из \ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama;не чьего\ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus v pea ei võta v jaga mida, mis ei puutu kellesse v ei lähe kellele korda v ei ole kelle asi;раскидывать \умом kõnek. pead v ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast v ajust läbi laskma, aru pidama;\ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas;себе на \уме kõnek. salatseja (omaduss.), kinnine, kinnise iseloomuga;наставить на \ум кого kõnek. kellele mõistust v aru pähe panema;набраться \ума kõnek. targemaks v targaks saama, mõistust juurde koguma;жить чужим \умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole v ei olnud oma mõistust peas;без \ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust v meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema;взять (себе) в \ум madalk. aru saama, taipama, mõistma;браться vвзяться за \ум mõistust v aru pähe võtma, mõistlikuks saama;жить своим \умом oma aru järgi v oma mõistust mööda v omaenese tarkusest v oma pea järgi elama;прийти на \ум vв \ум кому pähe v meelde tulema;и в \уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi;на в своём \уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures;\ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata;лишиться vлишаться \ума, тронуться в \уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks v peast segi minema;спятить vсвихнуться с \ума madalk. ogaraks v segaseks v peast segi minema, nupust nikastanud v peast põrunud olema;сходить vсойти с \ума (1) mõistust v aru kaotama, hulluks v segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema;сводить vс \ума сойти kõnek. hulluks võib minna;доходить vсвоим \умом kõnek. oma mõistusega millest aru v jagu saama, ise ära jagama, ise v oma peaga milleni v kuhu välja jõudma;задним \умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema);\ум за разум заходит vзашёл у кого kõnek. kellel ütleb v ütles mõistus üles, kes on v oli omadega sassis, kelle pea läheb v läks segi, kelle mõistus ei võta v ei võtnud;\ум помутился mõistus läks segi;от большого \ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga;\ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead -
6 уступить
Г сов.несов.уступать 1. 323a кого-что, кому loovutama; \уступить дорогу кому kellele teed andma (ka ülek.), \уступить место (1) кому kellele kohta loovutama, (2) чему ülek. millele maad andma;2. 323b кому-чему, в чём järele v alla andma, mööndusi tegema, soostuma; \уступить просьбам кого kelle palvetele v palumisele järele andma, \уступить в споре vaidluses järele v alla andma;3. 323b кому-чему, в чём обычно с отриц. kellele-millele milles alla v kellest maha jääma; он никому не уступит в храбрости ta ei jää vapruse poolest kellelegi alla;4. 323a что кому kõnek. (odavamalt) ära andma v müüma, hinda alla jätma; \уступить вещь за десять рублей asja v eset kümne rublaga v kümne rubla eest ära andma, \уступить в цене hinda alla jätma, \уступить два рубля kaks rubla hinnast alla jätma; ‚не уступать ни на йоту kõnek. mitte põrmugi v kübetki v kröömikestki v karvavõrdki taganema -
7 небо
96a С с. неод. taevas, taevalaotus, taevavõlv; звёздное \небоо tähistaevas, в \небое, на \небое taevas, музей под открытым \небоом vabaõhumuuseum; ‚\небоо с овчинку покажется vпоказалось кому kõnek. kellel läheb v läks silme ees mustaks;(отличаться) как \небоо от земли от кого-чего,(быть) как \небоо и земля kui taevas ja maa erinema, nagu öö ja päev olema v erinema;коптить \небоо kõnek. luuslanki lööma, ulapõlve v hõlpu pidama;попадать vпопасть пальцем в \небоо kõnek. mööda panema, viltu laskma;(как) с \небоа упасть vсвалиться kõnek. kellele ootamatult sülle langema, nagu taevakingitus olema;как с \небоа vсвалился kõnek. nagu kuu pealt kukkunud v taevast alla sadanud;звёзд с \небоа не хватает kõnek. kellest ei ole v ei olnud kõrget lendu oodata, kellest jäävad tähed taevast alla toomata;как гром среди ясного \небоа nagu välk selgest taevast;(быть vчувствовать себя) на седьмом \небое seitsmendas taevas olema;чистым \небоом lageda taeva all;между \небоом и землёй (быть) taeva ja maa vahel kõlkuma -
8 остаться
223 Г сов.несов.оставаться где, с инф., кем, с кем-чем, без доп. jääma; \остатьсяться на месте paigale jääma, \остатьсяться с больным haige juurde jääma, \остатьсяться на второй год teiseks aastaks v istuma jääma, \остатьсяться на поле боя lahinguväljale jääma, \остатьсяться в живых ellu jääma, победа \остатьсялась за ним võit jäi temale, \остатьсяться в чьих воспоминаниях kelle mälestustes edasi elama, \остатьсяться при своём мнении oma arvamuse juurde jääma, \остатьсяться у власти võimule jääma, \остатьсяться в силе jõusse jääma, \остатьсяться на руках у кого kelle hoolde v hoole alla jääma, \остатьсяться самим собой iseendaks v iseenesele truuks jääma, \остатьсяться вдовцом leseks jääma, \остатьсялся должен кому jäi võlgu kellele, за вами \остатьсялось пять рублей teil jäi viis rubla maksta, \остатьсяться ни с чем kõigest ilma jääma, \остатьсяться без гроша kõnek. pennita v kopikata jääma, ждать \остатьсялось недолго oodata ei ole enam kaua, до встречи \остатьсялись секунды kohtumiseni jäid v on jäänud mõned sekundid, ему \остатьсялось только проститься tal jäi üle ainult hüvasti jätta; ‚\остатьсялись ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele;мокрого места не \остатьсянется vне \остатьсялось от кого madalk. kellest ei jää v ei jäänud märga plekkigi järele;не \остатьсялось у кого kes on näost kaame v läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus v oli kadunud viimnegi verepiisk;не \остатьсялось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta;\остатьсяться vоставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma -
9 ставить
277 Г несов.1. кого-что panema, paigutama, asetama; \ставить вещи на место asju kohale panema, \ставить в ряд ritta seadma v panema, reastama; \ставить книги на полку raamatuid riiulile v riiulisse panema, \ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, \ставить кастрюлю на огонь potti v kastrulit tulele panema, \ставить друг на друга ülestikku v üksteise peale panema v asetama, \ставить горчичник sinepiplaastrit panema, \ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, \ставить заплату lappima, paikama, \ставить тесто tainast kerkima panema, \ставить вино kõnek. veini käärima panema, \ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, \ставить самовар samovari v teemasinat üles panema, \ставить часы kella õigeks panema, \ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, \ставить сеть võrku sisse panema v sisse laskma, \ставить в бригадиры v бриадиром kõnek. brigadiriks panema, \ставить в угол nurka panema, \ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), \ставить на ноги (1) püsti panema v tõstma, (2) ülek. jalule aitama, \ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), \ставить точку punkti panema (ka ülek.), \ставить тройку kolme panema (hinnet), на очередь järjekorda panema, \ставить на голосование hääletusele panema, \ставить у власти võimule panema, \ставить под сомнение kahtluse alla seadma v panema, \ставить в затруднительное положение täbarasse v rumalasse olukorda v kitsikusse panema, \ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, \ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, \ставить клеймо märgistama, \ставить мины mineerima, miine panema;2. что püstitama (ka ülek.), ehitama; \ставить памятник mälestussammast püstitama, \ставить мачту masti püstitama, \ставить рекорд rekordit püstitama, \ставить вопрос küsimust (üles) tõstma v üles seadma, \ставить паруса purjesid üles tõmbama v üles tõstma v heiskama;3. что lavastama, lavale tooma; \ставить пьесу näidendit lavastama, \ставить оперу ooperit lavale tooma;4. что seadma, tegema; \ставить новые цели uusi eessmärke seadma, \ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, \ставить в пример eeskujuks seadma, \ставить задачей ülesandeks seadma, \ставить в соответствие vastavusse seadma v viima, \ставить перед фактом fakti ette seadma, \ставить серьёхную задачу перед кем kelle ette rasket v tõsist ülesannet seadma, \ставить голос häält seadma (lauljal), \ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, \ставить доклад ettekannet tegema v pidama, \ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, \ставить препятствие takistusi tegema, takistama, \ставить кляксу tindiplekki tegema, \ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, \ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma v tähtpäeva määrama;5. что korraldama, organiseerima; \ставить работу tööd korraldama v organiseerima, \ставить опыты katseid korraldama v tegema v sooritama;6. что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; \ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama v arvama v lugema, \ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama v arvama, süüdistama, \ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко \ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama; ‚всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama v iga viga pahaks panema;\ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima;\ставить на вид кому kellele märkust tegema;\ставить на кон что kõnek. mida mängu v kaalule panema;\ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale v õrrele panema, samale pulgale panema;\ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu v risti peale tõmbama;\ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma;ни во что не \ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski v mitte millekski pidama;\ставить во главу угла что mida peaasjaks v kõige tähtsamaks v peamiseks pidama, mida millegi nurgakiviks pidama;\ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõestatama v teravalt üles tõstma;\ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema;\ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema v naelutama;\ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema;\ставить на карту что mida mängu v kaalule v ühele kaardile panema;\ставить под вопрос küsimärgi alla panema v seadma;\ставить под ружьё püssi alla panema;\ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. -
10 ухо
104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.1. kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное \ухо anat. väliskõrv, внутреннее \ухо anat. sisekõrv, среднее \ухо anat. keskkõrv, больное \ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно \ухо ühest kõrvast kurt, чуткое \ухо у кого kellel on terav kõrv v terane kuulmine, охотничье \ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad v huugavad v ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal v ta külmetas kõrvad ära, приложить v приставить \ухо к чему kõrva mille vastu panema v suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima v sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama v sikutama v kiskuma, дать в \ухо v по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым \ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское \ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);2. уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;3. (nõela)silm; \ухо иголки nõelasilm; ‚крепок на ухо kõva v vaese v vaevase v nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts;уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli v jooksevad virtsavett;режет \ухо vуши kõnek. kõrvu lõikama;держать \ухо востро kõnek. kõrvu teritama v kikitama v kikkis hoidma, valvas olema;насторожить уши kõnek. kõrvu teritama v kikitama v kikkis hoidma, valvas olema;нарвать vнатрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma v tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma v sakutama, kellel kõrvu pihku võtma;прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust;слышать vсобственными ушами oma kõrvaga kuulma;краснеть vвспыхнуть до ушей kõrvuni punastama;доходить vтащить кого kõnek. halv. keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama;пропускать мимо ушей kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja;краем vодним \ухом слышать vуслышать kõnek. ühe v poole kõrvaga kuulma;как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema v näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima;влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse;по уши в долгах kõnek. kõrvuni v üle pea võlgades;ни уха ни рыла не смыслить v не знать v не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi v mitte mõhkugi v mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi;не повёл kõnek. kes ei tee v ei teinud väljagi, ei liiguta v liigutanud oimugi; сказать v шептать v шепнутьна ухо kõrva sosistama v kõrva sisse ütlema;хлопать ушами kõnek. (1) ammulisui vahtima, (2) kõrvu liigutama;(и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad;выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa;собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma;развешивать уши kõnek. (1) ammulisui kuulama, (2) kõrvu kikki ajama v kikitama;медведь vслон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu v elevant kõrva peale astunud -
11 голова
57 С1. ж. неод. pea (kehaosa; keraja kujuga toiduaine; eesosa; karja loendusühik); надеть на голову шапку mütsi pähe panema, с непокрытой \головаой palja peaga, paljapäi, кивнуть \головаой pead noogutama, покачать \головаой pead vangutama v raputama, ранен в голову peast haavatud, \головаа сахару, сахарная \головаа suhkrupea, \головаа сыра juustukera, \головаа колонны kolonni pea, идти в \головае eesotsas minema, стадо в двести голов kahesajapealine v kahesajaloomaline kari;2. (вин. п. ед. ч. \головау) м. од. pea, juht; городской \головаа aj. linnapea; ‚светлая vумная \головаа helge pea, tarkpea;глупая vдубовая vпустая vсадовая \головаа kõnek. puupea, tainapea, jahupea, kõlupea, tuhajuhan;бедовая vгорячая vотчаянная \головаа kõnek. uljaspea;дырявая \головаа kõnek. pea nagu sõelapõhi;\головаа варит у кого kõnek. pea jagab v lõikab kellel;\головаа на плечах у кого kellel on nuppu;\головаа пухнет у кого kõnek. kelle(l) pea huugab otsas;\головаа трещит у кого kõnek. kelle(l) pea lõhub otsas (valutada);сам себе \головаа ise enda peremees;ходить на \головае pea peal käima;выдавать vвыдать себя с \головаой ennast reetma;заплатить \головаой за что oma peaga maksma mille eest;стоять \головаой за кого oma elu andma v viimse hingetõmbeni võitlema kelle eest;уходить vуйти с \головаой в работу üle pea töösse sukelduma;человек с \головаой peaga v nupukas mees;в первую голову kõigepealt, esmajoones;сломя голову kõnek. ülepeakaela;как снег на голову nagu välk selgest taevast;на свежую голову selge v värske peaga;через голову кого keda vahele jättes v ignoreerides;на свою голову kõnek. endale nuhtluseks;очертя голову mõtlematult, uisapäisa;сложить голову langema, hukkuma;вешать vповесить голову kõnek. pead norgu laskma;кружить vвскружить голову кому kõnek. kellel pead segi ajama;намылить голову кому kõnek. peapesu tegema kellele;морочить голову кому kõnek. kärbseid pähe ajama kellele;снимать vснять голову с кого kõnek. kelle pead maha võtma;давать vдать голову на отсечение pead andma;вбивать vвбить vзабирать vзабрать себе в голову что kõnek. endale pähe võtma mida;(быть) на голову выше кого kellest pea jagu pikem v üle (olema);садиться vбиться \головаой об стену (oma) pead vastu seina taguma, juukseid katkuma;из \головаы вон kõnek. nagu peast pühitud;с ног до \головаы vс \головаы до ног pealaest jalatallani;валить vсвалить с больной \головаы на здоровую kõnek. süüd süütule veeretama;(сидеть) в \головаах kõnek. peatsis v peaotsis (istuma) -
12 кто
158 М kes; mõni; kõnek. keegi; \кто это? kes see on? \кто там? kes seal on? о ком речь? kellest on jutt? \кто бы это мог быть? kes see küll võiks olla? \кто бы ни был olgu see kes tahes, kes see ka (iganes) oleks, кому, как не им, лучше знать kes veel paremini teab kui mitte nemad, хоть кого спросите küsige kellelt tahes, вот у кого надо учиться temalt v nendelt tuleb õppida, нет ли кого-нибудь, \кто знает kas pole kedagi, kes teaks, не \кто иной, как ei keegi muu kui, кому-кому, а им-то уж известно kõnek. nemad igatahes v küll teavad, kui teised ei tea, siis nemad ikka teavad, \кто как kuidas keegi, \кто куда kuhu keegi, \кто кого kes keda (võidab), \кто да \кто приходил? madalk. kes need siin käisid? мало ли \кто kõnek. paljugi kes, nii mõnigi, see ja teine, \кто слушал радио, \кто читал mõni kuulas raadiot, mõni luges, не пойдёт ли \кто со мной? kõnek. kas keegi ei tuleks minuga kaasa? если \кто придёт, пусть подождёт kõnek. kui keegi tuleb, las ootab, кому другому, а тебе тяжело придётся kõnek. sinul saab olema v on raskem kui kellelgi teisel; ‚\кто его знает kõnek. kes (teda v. seda) teab;\кто ни на есть kõnek. kes (see) ka oleks, igaüks -
13 рот
7 (предл. п. ед. ч. о рте и во рту) С м. неод. suu (kõnek. ka ülek.); полость рта suuõõs, беззубый \рот hambutu suu, \рот до ушей kõrvuni suu, во рту пересохло suu kuivab, улыбаться во весь \рот täie v laia suuga naerma, открыть \рот suud avama v lahti tegema, дышать ртом läbi suu hingama, говорить с набитым ртом täis suuga rääkima, в семье пять ртов peres on viis suud v sööjat; ‚лишний \рот üleliigne v ülearune suu;во весь \рот (кричать) kõigest v täiest kõrist karjuma;так и тает во рту lausa sulab suus;зажимать vзажать \рот кому kõnek. kellel suud sulgema v kinni v lukku panema; (молчать)точно vсловно воды в \рот набрал kellel nagu oleks suu vett täis, kes on vait nagu sukk, kelle suu on lukus, kes ei lausu musta ega valget;не лезет в \рот kõnek. (toit) ei lähe suust alla, toit käib suus ringi;пальца в \рот не клади кому kõnek. kes ei lase endale kanna peale astuda, kellest hoia näpud eemal;разевать vразинуть \рот kõnek. (1) suud p(r)aotama v lahti tegema, piiksatama, (2) mokk töllakil vahtima, ammuli sui vahtima v kuulama jääma, suud imestusest lahti unustama;смотреть в \рот кому (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu või huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema;хлопот полон \рот у кого kõnek. kellel on käed-jalad tööd-tegemist täis;раскрыть kõnek. suudki p(r)aotada mitte julgema;разжевать и в \рот положить кому kõnek. halv. kellele pudi valmis tegema ja suhu panema;с пеной у рта kõnek. nii et suu vahutab v vahutas -
14 место
96 С с. неод.1. koht (ka ameti-, töö-, pagasikoht), paik, plats; ase; ruum; населённое \местоо asulakoht, asustatud koht v paik, \местоо действия tegevuskoht, -paik, \местоо заключения v задержания kinnipidamiskoht, \местоо назначения sihtkoht, \местоо рождения sünnikoht, рабочее \местоо töökoht (vahetu töötamispaik), спальное \местоо voodikoht, слабое v узкое \местоо ülek. nõrk koht v külg, больное \местоо valus koht (ka ülek.), \местоо стоянки parkla, parkplats, peatuskoht, \местоо старта lenn. stardiplats, \местоa боёв lahingupaigad, \местоо катастрофы õnnetuspaik, \местоо ответвления дорог teelahkmik, \местоо пересечения дорог ristmik, teerist, \местоо разветвления дорог teehargmik, \местоо причала sildumiskoht, в наших \местоах meie kandis, бег на \местое paigaljooks, откидное \местоо lisaiste, klapptool, \место водителя juhiiste, глухое \местоо kolgas, отхожее \местоо kõnek. väljakäik, käimla, он сдал в багаж два \местоа ta andis kaks pakki pagasisse, белые \местоа на карте ülek. valged laigud kaardil, детское \местоо anat. emakook, platsenta, лобное \местоо aj. tapalava, kuulutuslava, Лобное \местоо Pealaease (kivipoodium Moskvas), присутственное \местоо van. asutus, все на \местое kõik on kohal, всё на (своём) \местое (1) kõik on omal kohal, (2) ülek. kõik on korras, на вашем \местое я бы …; teie asemel oleksin…;, на \местое кого-чего kõnek. van. kelle-mille asemel, ни с \местоа! seis, mitte liikuda! по \местоам! kohtadele! быть на \местое kohal olema, занять первое \местоо esikohale tulema, занять видное \местоо tähtsale kohale v positsioonile asuma, занять \местоа (1) kohti kinni panema, (2) oma kohtadele istuma, мест нет (vabu) kohti ei ole, нет \местоа ruumi ei ole, уступить \местоо кому kellele kohta loovutama, поймать на \местое преступления kuriteopaigalt tabama, \местоа общего пользования üldkasutusruumid, доходное \местоо tulus amet, быть без \местоа tööta v kohata olema;2. \местоа мн. ч. perifeeria; делегаты с мест perifeeria v allasutus(t)e v rajoonide saadikud, saadikud väljastpoolt keskust, сообщить на \местоа kohtadele v perifeeriasse v allasutus(t)ele v rajoonidesse teatama, решать на \местоах kohapeal otsustama; ‚глаза на мокром \местое у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta v silmad vesise v märja koha peal;душа vсердце не на \местое у кого kellel on süda rahutu;к \местоу on asjakohane;не к \местоу, не у \местоа ei ole asjakohane, on sobimatu;\местоа не столь отдалённые iroon. paremad pagenduspaigad;пустым \местоом kelle jaoks tühi koht v paljas õhk v ümmargune null olema;иметь \местоо toimuma, aset leidma;уступать vмокрое \местоо останется от кого-чего madalk. kellest-millest jääb märg plekk järele; (он)не находит (себе) \местоа (ta) ei leia endale asu;нет \местоа кому-чему,не должно быть \местоа кому-чему kes-mis ei sobi kuhu, kellel-millel ei tohi olla asu v kohta kus;уложить vубить на \местое kõnek. kohe samas maha koksama v lööma;общее \местоо sõnakõlks, kulunud tõde;с \местоа в карьер kõnek. otsemaid, jalamaid, hoovõtuta;ставить vпоставить на \местоо кого kellele kohta kätte näitama -
15 счет
С м. неод.1. 1 (бeз мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; \счет до ста sajani lugemine v loendamine, обучение \счету и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный \счет peastarvutamine, peastarvutus, второй по \счету järjekorras v loendamisel teine, \счета v \счету нет, без \счета v \счету kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arvutult palju, вести \счет arvestust pidama, сбиться со \счету loendamisega sassi minema, по первому \счету number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);2. 1 sport seis, tulemus, skoor; \счет матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный \счет viik, viigiseis, открыть \счет skoori avama, сравнять \счет seisu viigistama v võrdsustama;3. 4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный \счет kaubaarve, заключительный \счет lõpparve, \счет за газ gaasiarve, \счет в банке, банковский \счет pangakonto, pangaarve, лицевой \счет isikukonto, nimeline konto, текущий \счет jooksev konto, расчётный \счет arvelduskonto, балансовый \счет bilansikonto, \счет кассы kassakonto, в \счет чего mille arvel(t), за \счет кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный \счет ümmargune arve, круглым \счетом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить \счет arvet esitama (ka ülek.), оплатить \счет arvet maksma, уплатить по \счету arve järgi maksma v tasuma, каждая копейка на \счету iga kopikas on arvel, жить за чужой \счет teis(t)e kulul elama;4. 1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные \счеты isiklikud arved, у меня с ним свои \счеты mul on temaga omad arved; ‚сводить vсвести \счеты с кем kellega arveid õiendama v klaarima;не в \счет arvesse mitte tulema v minema;в два \счета kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti;не знать \счета кому-чему kellel on mida jalaga segada v tohutult v arvutult v väga palju, kellel-millel ei ole v ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda;относить vотнести за \счет кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma v kirjutama;принять на свой \счет что mida enda arvele panema v kirjutama, enda kontosse kandma;ставить vпоставить в \счет что кому kõnek. mida kellele süüks panema;терять vпотерять \счет кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk;сбросить vсбрасывать со \счета vплохом \счету heas v halvas kirjas olema;в последнем \счете lõppkokkuvõttes;покончить \счеты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema;ровным \счетом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki;деньги \счет любят kõnekäänd raha nõuab täpsust -
16 терять
254a Г несов. кого-что, в чём, из него, на ком-чём, кому, чем kaotama (ka ülek.), kaotsi minna laskma, minetama, ilma jääma; \терять ключи võtmeid kaotama, \терять терпение kannatust kaotama, \терять красоту ilu kaotama v minetama, \терять зрение pimedaks jääma, nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, \терять силы jõudu kaotama, \терять здоровье tervisest ilma jääma, \терять равновесие tasakaalu kaotama, \терять высоту kõrgust kaotama, \терять скорость vähenema, kahanema (kiiruse kohta), \терять надежду usku kaotama, \терять авторитет в глазах кого kelle silmis autoriteeti kaotama, \терять сознание teadvust v meelemärkust kaotama, minestama, \терять дар речи kõnevõimet kaotama, \терять стыд häbitunnet kaotama v minetama, \терять в весе kaalus maha võtma, \терять перья sulgi ajama, sulgima, sulil olema, \терять форму vormist välja minema (näit. kübar), \терять силу за давностью jur. aeguma, не теряя времени otsekohe, aega viitmata, aegaviitmatult; ‚нечего \терять кому kellel pole midagi kaotada;\терять голову pead kaotama;\терять почву под ногами pinda jalge alt v jalgealust kaotama;\терять нить чего mõttelõnga v jutulõnga käest kaotama;\терять рассудок mõistust v aru kaotama;\терять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, kelle-mille arv on v oli juba ammu segi, keda-mida on v oli lugematul arvul;\терять цену в чьих -
17 внимание
115 С с. неод. (без мн. ч.) tähelepanu; быть в центре \вниманиея tähelepanu keskpunktis v tulipunktis olema, обращать \вниманиее на что millele tähelepanu pöörama v juhtima, обращать на себя \вниманиее tähelepanu enesele tõmbama, tähelepanu äratama, не обращайте \вниманиея! ärge pange tähele! не обращая \вниманиея на что tähele panemata mida, hoolimata millest, уделять \вниманиее кому-чему kellele-millele tähelepanu osutama v pöörama, оказывать \вниманиее кому kellele tähelepanu osutama, kellest välja tegema, окружать \вниманиеем кого erilist tähelepanu osutama, сосредоточивать \вниманиее на чём tähelepanu millele keskendama, заострить \вниманиее на чём tähelepanu juhtima v suunama v koondama v keskendama millele, привлекать \вниманиее tähelepanu äratama, приковывать \вниманиее tähelepanu paeluma v köitma, отвлечь \вниманиее от чего tähelepanu kõrvale juhtima millelt, оставлять без \вниманиея что tähelepanuta jätma mida, принимать во \вниманиее что arvesse võtma mida, принимая во \вниманиее что arvestades mida, достойный v заслуживающий \вниманиея вопрос tähelepanu vääriv küsimus, он весь \вниманиее ta on tähelepanu ise, \вниманиею покупателей ostjate tähelepanuks v ostjatele teadmiseks, слушать с большим \вниманиеем suure tähelepanuga v väga tähelepanelikult kuulama -
18 душа
70 (вин. п. ед. ч. душу) С ж. неод.1. (обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; \душаа и тело hing ja keha, человек доброй \душаи heasüdamlik inimene, от всей \душаи kogu südamest v hingest, на его \душае грех tal on patt hingel, \душаа общества seltskonna hing, в его игре много \душаи ta mäng on hingestatud, \душаа моя ülek. kõnek. mu kallis;2. kõnek. hing, hingeline; у помещика триста \душа mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести \душа kuuehingeline pere, на улице ни \душаи õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta; ‚чернильная \душаа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene;\душаа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali;в чём (только) \душаа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas;\душаа в пятки ушла vуходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde;\душаа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku;\душаа разрывается vразрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb v lõhkes (valust);жить \душаа в душу üksmeeles elama;\душаа не лежит vне лежала к кому-чему kes v mis ei ole südame järgi v meelt mööda v meele järele;\душаа не на месте süda vaevab;чужая \душаа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea;(говорить) по \душаам südamest südamesse v hingest hinge rääkima;прийтись) по \душае meele järele (olema);на \душае кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab;сколько \душае угодно nii palju, kui süda kutsub v lustib;в глубине \душаи hingepõhjas;до глубины \душаи hingepõhjani;без \душаи (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest;с \душаи воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima;\душаой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest;стоять над \душаой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma;кривить vпокривить \душаой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama;брать vвзять vхватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama;брать vвзять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma;за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast;влезать vвывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama;вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima;выложить vизлить душу кому kellele südant puistama;отводить vотвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama;вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma;вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama;отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma;отдавать vотдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema -
19 миновать
172a (без страд. прич. прош. вр.) Г1. сов. и несов. кого-что mööduma, mööda minema (ülek. без доп.) v sõitma kellest-millest; \миноватьть березняк kaasikust mööda sõitma, зима \миноватьла talv on möödas v mööda läinud, гроза \миноватьла äike on möödas v läks üle, опасность \миноватьла oht on möödas, пуля \миноватьла кость kuul ei riivanud luud;2. сов. безл. кому-чему, чего, обычно с отриц. pääsema millest; ему не \миноватьть гибели ta ei pääse hukust, не \миноватьть мне выслушать его ma olen sunnitud ta ära kuulama;3. сов. кому kõnek. täituma, täis saama (vanuse kohta); девочке летом \миноватьл десятый год tüdruk sai suvel kümneseks v kümme täis -
20 память
90 С ж. неод. (без мн. ч.)1. mälu ( ka info), meelespidamine; плохая v слабая \памятьь halb mälu, зрительная \памятьь nägemismälu, слуховая \памятьь kuulmismälu, оперативная \памятьь info põhimälu, operatiivmälu, дисковая \памятьь info ketasmälu, потеря \памятьи med. mälukaotus, -lünk, amneesia, выучить на \памятьь pähe õppima, прийти на \памятьь meelde tulema, знать на \памятьь peast teadma, запечатлеться в \памятьи meelde jääma, mällu sööbima, упражнять \памятьь mälu treenima, если \памятьь мне не изменяет kui mälu mind ei peta;2. mälestus; светлая \памятьь helge mälestus, хорошая \памятьь о ком hea mälestus kellest, чтить \памятьь кого, чью kelle mälestust austama, хранить \памятьь о ком kelle mälestust hoidma, оставить по себе v о себе добрую \памятьь endast head mälestust jätma, на \памятьь mälestuseks, в \памятьь кого-чего, о ком-чём kelle-mille mälestuseks, посвятить книгу \памятьи кого kelle mälestusele raamatut pühendama;3. teadvus; быть без \памятьи meelemärkuseta v teadvuseta olema, в полной v твёрдой \памятьи täie teadvuse v mõistuse juures; ‚без \памятьи с инф. kõnek. (1) meeletult, (2) ülepeakaela;(быть) без \памятьи от кого kõnek. kelle pärast arust ära (olema);по старой \памятьи (1) vana teadmise järgi, harjumuslikult, vana usu peale, (2) vana sõpruse nimel v poolest;печальной \памятьи kurikuulus, kurva kuulsusega;перебрать в \памятьи mõttes läbi võtma;куриная vкороткая vдевичья vдырявая \памятьь kõnek. kehv mälu;врезаться в \памятьь кому kõnek. mällu sööbima
- 1
- 2